Autor: Karl Märka
Detsembris sai meie ettevõte toreda jõulukingituse Tartu Maakohtult – meid ootab trahv summas 3200 eurot, kui me ei esita 2022. aasta aruannet järgmise 30 päeva jooksul. Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt selgitustaotlusega saadud info kohaselt said sarnase trahvihoiatuse veel 20 790 ettevõtet, millest 688 on auditeerimis- või ülevaatuse kohustusega.
Ma saan väga hästi aru, et aastaaruande õigeaegne esitamine on minu, kui ettevõtja kohustus. Meil oli 2022. aasta kohta aruanne koostatud juba juunikuuks, mil on aruannete esitamise tähtaeg. Me olime aga 2022. aastaga kasvanud nii suureks, et meile rakendus ülevaatuse kohustus, kuna ettevõtte varade maht ületas 2,4 miljonit eurot. Auditeerimis- või ülevaatuse kohustusega ettevõte ei saa Äriregistris aastaaruannet esitada enne, kui see pole audiitori poolt allkirjastatud.
Seadusest tulenevalt tekib ettevõttel raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse kohustus, kui vähemalt kaks näitajat kolmest ületavad alltoodud piirmäärad:
1) müügitulu või tulu 1 600 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 800 000 eurot;
3) keskmine töötajate arv 24 inimest.
Või ületatakse üks järgnevast kolmest piirmäärast:
1) müügitulu või tulu 4 800 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 2 400 000 eurot;
3) keskmine töötajate arv 72 inimest.
Veel suurematel ettevõtetel tekib juba auditeerimiskohustus. Seaduses eristatakse auditeerimist ja ülevaatust, millest viimane peaks olema lihtsam ja väiksema mahuga.
Audiitorit olime me tegelikult asunud otsima juba aasta alguses, kuid suveks oli selge, et meiega sarnases olukorras on veel väga palju ettevõtteid ning nõudlus audiitorteenuse järele ületab selgelt pakkumist. Suured audiitorbürood ütlesid meile kohe ära, et neil ei ole piisavalt ressurssi meie jaoks. Audiitori leidsime me lõpuks Audiitorkogu kodulehelt audiitorbüroosid tähestiku järjekorras läbi helistades. Tähestiku päris viimases otsas vastati meile ühest büroost, et neil on võimalik meid ette võtta sügisel.
Kui teoorias peaks ülevaatus olema lihtsam vorm auditist, siis tegelikkuses on ülevaatus pikk ja põhjalik protsess, mille alla läheb palju töötunde nii audiitoril, raamatupidajal kui ka juhatuse liikmetel. Eriti mahukas on esmakordne ülevaatus, kuna ettevõttel puuduvad varasemad ülevaatuse tulemused ning audiitoril kulub rohkem aega, et ennast konkreetse ettevõtte äritegevusega kurssi viia. Meie puhul on ülevaatus kestnud juba kolm kuud ning lootus on, et enne trahvihoiatuse tähtaja saabumist õnnestub aruannetele audiitori kinnitus alla saada ning 2022. aasta aruanded 2024. aasta jaanuari lõpuks ikkagi ära esitada. Tunnistan, et olime ise liiga naiivsed nii audiitori leidmise kui ka ülevaatuse kestvuse osas.
Esitamata aruannetega ettevõtete trahvimine ja registrist kustutamine täidab väga selget eesmärki – puhastada Eesti ettevõtlusmaastikku regulaarselt ettevõtetest, mis enam ei tegutse või mille omanikud ei hooli oma ettevõttest piisavalt, et oma kohustusi täita. Mul on aga raske uskuda, et meil on 688 ettevõtet, millest igaühe käive või varade maht on üle miljoni euro ning need on samal ajal tegevuseta või kuuluvad ükskõiksetele omanikele. Selliste käibe- või bilansinumbrite saavutamiseks on vaja vaeva näha ning kohe kindlasti ei ole siin tegemist unarusse jäetud riiulifirmadega. Pigem on meil olukord, kus audiitoritel on käed-jalad tööd täis ning auditid ja ülevaatused ei valmi lihtsalt tähtajaks.
Ma avastasin juhuslikult, et esitamata aruandega on registrist kustutatud ka üks populaarne internetis ja kaubanduskeskustes kinkekaarte müüv ettevõte, mille varade maht oli 2021. aasta raamatupidamise aruande järgi 2 miljonit eurot ning mis ilmselt ületas ülevaatuse kohustuse piiriks oleva 2,4 miljoni euro piiri 2022. aastal. Kustutatud ettevõtte kodulehelt saab jätkuvalt tellida kinkekaarte ning samuti on nende müügipunktid üleval suuremates kaubanduskeskustes. Unarusse jäetud riiulifirma? Omanik ei viitsi enam oma ettevõttega tegeleda? Pigem on nad samas paadis meie ettevõttega ning ei jõudnud raamatupidamise aruande kohustusliku ülevaatusega tähtajaks valmis ning kustutati karistuseks 01.01.2024 seisuga registrist.
Kallis Tartu Maakohus, saage palun aru, ettevõtja ei saa siin olukorras midagi teha. Meil on Eestis piiratud arv audiitori kutsetunnistusega inimesi. Esmakordne ülevaatus võtab paratamatult kaua aega, kuna puudub olemasolev dokumendibaas millele tugineda ning audiitor peab ennast uue ettevõttega kurssi viima. Seda protsessi ei ole võimalik oluliselt kiirendada. Audiitorbüroodes on tööd järjekorras, mõne ettevõtte esmaülevaatus lükkuski 2023. aasta sügisesse ning valmib alles 2024. aasta alguses. Mis probleemi selliste ettevõtete trahvimine või registrist kustutamine lahendab? Kuidas see Eesti majandust ja ettevõtluskeskkonda parandab?
2022. ja 2023. aastal oli meil Eestis ennenägematult kõrge inflatsioon. Ettevõtete jaoks tähendas see mitte ainult kulude kasvu, vaid enamasti ka tulude kasvu, kuna ellujäämiseks oli vaja hinnatõus vähemalt osaliselt ka müügihindadesse üle kanda. Inflatsioon kergitas ka ettevõtete varade väärtuseid. Sellises olukorras pole ime, et erakordselt suurel hulgal ettevõtetel tekkis seoses suurenenud müügitulu ja varade kasvuga esmakordselt ülevaatuse kohustus. Audiitorite hulk on aga jäänud samaks ning ei jõua nii kiiresti kohaneda suure nõudlusega.
Ülevaatuse kohustuse piirmäärad on samuti olnud muutumatud alates 2016. aastast, mil need pastakast imeti või tuule suuna põhjal paika määrati. Võib öelda, et see oli hoopis teine ajastu. Mitmete kaupade hinnad on viimase kahe aasta jooksul kahekordistunud. Need piirmäärad ei ole tänases majanduskeskkonnas enam adekvaatsed ning tuleks viia kooskõlla vahepeal aset leidnud hinnakasvuga.
Kõigele lisaks on esmakordne ka 2023. aasta lõpus toimunud trahvihoiatuste ja kustutamiste laine. Tundub, et otsustati lööktööna Eesti ettevõtlusmaastikul kord majja lüüa ning unarusse jäetud riiulifirmad registrist eemaldada. Väga tänuväärne ettevõtmine, aga lisaks sellele jäi pihtide vahele ka suur hulk täiesti korralikke ettevõtteid, kellel tekkis 2022. aastal esmakordselt ülevaatuse kohustus ning kes ei jõudnud audiitorite puuduse tõttu tähtajaks raamatupidamise aruannete ülevaatuse kohustust täita.
Lõpetuseks ma tahaksin soovida palju õnne Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Justiitsministeeriumile õnnestunud algatuse eest korraldada Eesti väikeettevõtete laustrahvimine ja registrist kustutamine just sellel ajal, mil iganenud ülevaatusekohustuse piirmäärad ning erakordselt kõrge inflatsiooni tõttu kasvanud ettevõtete tulud ja varade väärtused tekitasid paljudele ettevõtjatele esmakordselt raamatupidamise aruande ülevaatuse kohustuse. Kindlasti õnnestub sellega korjata riigikassasse trahvide näol üks lisamiljon juurde, kustutada registrist mõnisada täiesti toimivat ettevõtet, kasvatada ettevõtjate usaldust riigi vastu ning aidata kaasa Eesti majanduse taastumisele.
